2. sajandil eKr kasutas Hiina inimjõudu ja bambusest vibu elastset jõudu, et panna koonusekujuline puur maapinda puurima. Hiljem kasutati seda pikka aega Hiina maapiirkondades. Alles 1950. aastatel toodi välismaalt trossist löökpuurplatvormid. 1960. aastate alguses töötati välja lihtsad puurkaevude puurplatvormid, nagu suured ja väikesed potikoonused ning löögikoonused. Umbes 1966. aastal hakati välja töötama positiivse tsirkulatsiooniga pöörlevat puurplatvormi, pöördtsirkulatsiooniga pöörlev puurplatvorm ja liitpuurplatvorm töötati edukalt välja umbes 1974. aastal ning 1970. aastate lõpus loodi puuraugu vibreeriv pöörlev puurplatvorm. Euroopa ja Ameerika riigid kasutasid 19. sajandil peamiselt trossist löökpuurplatvorme. 1860. aastatel kasutas Prantsusmaa esmakordselt pöörlevaid puurplatvorme, mis hiljem toodi Ameerika Ühendriikidesse ja arenesid kiiresti. 1950. aastatel algas pöördtsirkulatsiooniga pöörlevate puurplatvormide väljatöötamine. Hiljem ilmusid pöörlevad puurplatvormid, mis kasutasid puurkaevude pesuainena muda asemel suruõhku. 1970. aastatel töötati välja hüdraulilise jõuülekandega pöörlevad puurplatvormid.
Postituse aeg: 26. aprill 2021
